Ventilatsioon üldine
Miks on ventilatsioonisüsteem vajalik?
Tänaste nõuete kohaselt ehiatatud ja renoveeritud majad on õhutihedad, sellest tulenevalt ei toimu ka loomilikku õhuvahetust läbi välispiirete. Selleks, et vältida liigniiskusest tulenevat hallituse teket ja hoida CO2 tase ruumides madalana tuleb paigaldada ventilatsioonisüsteem. Ventilatsiooni ainus eesmärk on tagada õhuvahetus hoones ning seda võimalikult energiasäästlikult.
Mis järjekorras toimub ventilatsioonisüsteemi paigaldus?
Ventilatsioonisüsteemi paigaldamiseks on õige hetk, kui maja on valmis musta karbi kujul. Selles järgus, kui laed on veel avatud, saab paigaldada ventilatsioonitorustiku. Järgmise tööna paigaldatakse ventilatsiooniseade, jaotuskastid ning ühendatakse torud, kui tehnoruum, kuhu seade paigaldatakse, on viimistetud. Viimse tööna, kui kogu maja viimistlus on lõpetatud, paigaldatakse plafoonid, välisrestid ja teostatakse süsteemi reguleerimine ning mõõdistamine.
Kas ma saan vahetada oma ComfoAir 350 seadme ComfoCool’iga varustatud ComfoAir Q 600 vastu?
Ventilatsiooniseadme ComfoAir 350 maksimaalne õhuvool on 350m³/h.
Ventilatsiooniseadme ComfoAir Q 600 maksimaalne õhuvool on 600m³/h.
Põhimõtteliselt saab ventilatsiooniseadet välja vahetada. Kohapeal tuleb kontrolliga, kas ja kuivõrd see on mõttekas. Kui seade töötab „madalal kiirusel“, ei ole väljavahetamine põhjendatud.
Täiendava jahutusseadme paigaldamiseks on vajalik järgmiste tingimuste arvetsamine: Kõik sissepuhkeõhu torud peavad olema isoleeritud, vältimaks toru pinnale kondensaadi tekkimist. Jahutuseadme optimaalseks töötamiseks on vajalik vähemalt kümme Comfotube 90 toru sissepuhke õhule ja kümme Comfotube 90 väljatõmbe õhule , mis tagavad nominaalväärtusega ventilatsiooni korral 400m³/h suuruse õhuvoolu saavutamise. Antud olukorras see kindlasti nii ei ole, sest muidu oleks CA350 seade ilmselt juba liiga väike. Sellele lisanduvad veel teisedki ehituslikud nüansid.
Comfocool Q600 jahutusmoodul ei ole mõeldud jahutama õhku niisama efektiivselt kui split-tüüpi kliimaseadmed. Pigem on mõeldud Comfocool Q600 katma pigem jahutussüsteemi tipukoormust
Kokkuvõttes soovitame kasutada ComfoCool’i koos Q600 seadmega üksnes vähemalt 180m2 suuruse pindalaga uusehitises ja seda juhul, kui ülalnimetatud tingimuste olemasolu on kontrollitud ja planeeritud.
Antud olukorras soovitame kasutada eraldiseisvat split-tüüpi kliimaseadmeid, mille maksumus ja kasutegur on kõige soodsama suhtega, seda võrreldes jahutusmooduliga ventilatsiooniseadme ja selle juurde kuuluvate ehitsulike muudatuste läbiviimisega.
Kas soojustagastusega ventilatsioonisüsteem asendab küttesüsteemi?
Ei asenda. Ventilatsioonisüsteemi ei ole mõistlik kasutada eluruumides kütmiseks, sest see ei taga mugavustunnet ega efektiivset töötamist.
Milleks on vaja kondensaadi äravoolu?
Tavalise plaatsoojustagastiga seadmetel on vaja kondensaadi äravoolu, et soojusvahetis tekkinud kondensaat seadme korpusest välja juhtida. Soojusvahetis võetakse väljatõmbeõhust soojus ning antakse see sissepuhkeõhule. Selle tulemusena niiske väljatõmbeõhk jahtub. Mida soojem on õhk seda rohkem veeauru ta endasse mahutab. Jahtumisel tekib üks hetk punkt, kui õhk ei suuda enam rohkem veeauru endasse mahutada ja üleliigne kondenseerub välja. Seda punkti nimetatakse kastepunktiks.
Kui suurtele ruumidele sobivad detsentraalsed ventilatsiooniseadmed Zehnder ComfoSpot 50 ja Zehnder ComfoAir 70?
Zehnder ComfoSpot 50 ja ComfoAir 70 sobivad ruumidesse suurusega 30…35 m2. Zehnder ComfoSpot 50 on mõeldud ühe ruumi õhuvahetuse tagamiseks, aga Zehnder ComfoAir 70 saab kasutada ka kahe ruumi ventileerimiseks.
Zehnderi detsentraliseeritud ventilatsioonilahenduste brošüür
Ventilatsiooni hooldus
Kui tihti vajab ventilatsiooniseade hooldust?
Ventilatsiooniseadme hooldust tuleb teostada 2-3 korda aastas. Hoolduse käigus tuleb vahetada/puhastada filtrid, puhastada tolmust seadme sisu. Iga paari aasta tagant tuleb sooja veega läbi pesta soojusvaheti. Juhised ventilatsiooniseadme hoolduse teostamiseks leiate seadmega kaasas olevast manuaalist või meie kodulehelt. Filtrite vahetamise tihedus sõltub asukohast ja välisõhu saastatuse astmest.
Filtrid
Changing the Filter in Zehnder’s ComfoAir 350 Ventilation Unit
Soojusvaheti
Cleaning and Maintenance Zehnder Enthalpy exchanger
Miks tekivad sissepuhkeplafoonide ümber mustad randid?
Mustad randid sissepuhkeplafoonide ümber tekivad ruumiõhus ringlevast tolmust. Plafooni ümber tekkivad õhukeerised keerutavad tolmu vastu lage, mis omakorda jätavad maha mustad rõngad. Mustad rõngad on lihtsasti puhastatavad. Rõngaste teket on võimalik vähendada või isegi vältida kasutades optimeeritud õhuvooluga plafoone, näiteks Zehnder Luna S125.
Kas soojusvaheti vajab ka hooldust?
Soojusvahetit tuleb hooldada iga paari aasta tagant. Filtrite vahetamisel võib ikka sattuda väike kogus mustust ja tolmu soojusvaheti peale ja sisse. Pealt saab soojusvaheti lihtsasti lapiga puhtaks pesta, aga sisemust mitte. Soojusvaheti saab seest puhtaks voolava sooja veega loputades. Pesuaineid kasutada ei ole vaja. Soojusvaheti regulaarne puhastamine tagab ventilatsiooniseadme maksimaalse efektiivsuse pikkadeks aastateks.
Kas Zehnder ComfoSystems torustik vajab hooldust?
Zehnder ComfoSystems ventilatsioonitorustik vajab hooldust nagu ka iga teine ventilatsioonitorustik. Zehnder ComfoSystemsi eelis on see, et tänu oma antistaatilisele pinnale kogub ta tolmu ja mustust aeglasemalt, seega hooldusvälp on pikem. Zehnder ComfoSystems torustikku soovitame puhastada vähemalt iga 10 aasta tagant.
Video torude puhastamisest
Zehnder comfortable indoor ventilation: easy cleaning process
Kas Zehnderi ventilatsiooniseadmetes võib kasutada järelturu filtreid?
Zehnderi ventilatsiooniseadmetes võib kasutada ainult originaal ja meie poolt aktsepteeritud filtreid. Tundmatute järelturu filtrite kasutamine toob kaasa seadme garantii katkemise. Mõningate järelturu filtrite raam on oluliselt paksem originaalfiltrite omast, mis suurendab ventilatsiooniseadme sisest takistust. See võib saada saatuslikuks ventilaatoritele. Järelturu filtri tihedusklass ei pruugi vastata nõuetele, mille tulemusena satub tolm ja mustus seadmesse ning võib seda kahjustada.
Niiskustagastus
Miks on niiskustagastus vajalik?
Niiskustagastus aitab pikendada teie kodu eluiga. Stabiilsem suhteline niiskus õhus pikendab tundlikke materjalide eluiga, näiteks puitpõrandad või seinad. Muutuva niiskustasemega võivad tekkida puitmaterjalidesse praod. Niiskustagastus väldib talvel õhu liigset kuivamist, mis omakorda hoiab ära limaskestade kuivamise ja ebamugavustunde. Suvisel perioodil liiga niiske õhk tekitab palavama tunde ja suurendab jahutussüsteemi koormust. Niiskustagastus hoiab suveperioodil suurema niiskuse toast väljas, tagab parema mugavustunde ning säästab ka jahutussüsteemi elektritarbimist.
Kuidas niiskustagastus toimib?
Niiskustagastus toimub läbi patenteeritud polümeermembraani, millest kanduvad läbi veeaurumolekulid. Talvel kandub veeaur väljatõmbest sissepuhkesse, et tagada kõrgem suhteline niiskus toas ning suvel kandub õhuvõtust heitõhku, millega hoitakse toas õhk kuivemana. Lõhnad ja saasteained ei kandu läbi membraani.
Niiskustagastuse skeem
Niiskustagastust tutvustav brošüür
Entalpia niiskustagastusega soojusvaheti tehniline spetsifikatsioon
Niiskustagastust tutvustav video
Kuidas saab niiskustagastust reguleerida?
Niiskustagastust reguleerida ei saa. See on konstantne protsess, mis toimub üle soojusvaheti plaadi pinna veeauru osarõhkude erinevuse tulemusena. Mida suurem on veeauru osarõhkude erinevus, seda suurem on niiskustagastus.
Mis on ideaalne suhtelise niikuse tase siseruumides?
Talvel 25…40 %, suvel 30…70 %.
Mis on erinevused tavasoojusvahetil ja niiskustagastusega soojusvahetil?
Tavasoojusvaheti tagastab ainult ilmset soojust. Niiskustagastusega soojusvaheti tagastab lisaks ilmsele soojusele ka varjatud soojust ehk niiskust kuni 70%. Lisaks on niiskustagastusega soojusvaheti külmumispiir umbes 5 kraadi madalamal kui tavasoojusvahetil, seega rakendub eelkütte kalorifeer hiljem ja elektrikulud on madalamad.
Kas niiskustagastusega ventilatsiooniseadmel on vaja kondensaadi äravoolu?
Normaaltingimustel ei ole niiskustagastusega ventilatsiooniseadmel kondensaadi äravoolu vaja. Veeaur, mis tavasoojusvaheti puhul kondenseeruks tagastatakse niiskustagastuse puhul sissepuhkeõhule.
Millised on võimalikud lahendused, ruumiõhu niiskustaseme tõstmiseks kütteperioodil?
Paljud inimesed arvavad, et talvel ruumides tekkiva kuiva õhu põhjustajaks on ventilatsiooniseade. Kuid see väide on õige vaid tinglikult.
Talvisel ajal õhu kuivaks muutumise puhul on tegemist puhtalt füüsikalise protsessiga ja see tekib ka täiesti tavalise akna kaudu õhutamise puhul, just nagu seda tõestab ka järgmine näide.
Eeldame, et välistemperatuur on 0°C ja suhteline õhuniiskus on 80 %. Temperatuuril 0° C suudab õhk siduda endasse vaid 4,9g/m³ vett. Selles 80 % vastab seega 3,9 g/m³ veesisaldusele õhus.
Välisõhk, mille temperatuur on 0° C, soojendatakse nüüd hoones kuni 20° kraadini.
Õhk suudab aga selle 20° temperatuuri puhul siduda endasse 17,2 g/m³ niiskust.
Kuna välisõhu niiskus jääb konstantselt 3,9 g/m³ juurde, saame me tulemuseks suhtelise õhuniiskuse, mis on 22,6 %.
Seega pole vahet, kas te lasete värskel õhul sisse tulla hoonesse akna kaudu või puhub selle hoonesse sisse ventilatsiooniseade; mõlemal juhul väheneb suhteline niiskus ühesugusel määral.
Ventilatsiooniseadme eelis seisneb siinkohal aga selles, et külma välisõhu soojendamine leiab aset otse ventilatsiooniseadmes (seega on tegemist minimaalsete soojakadudega) ja lisaks sellele toimub tekkiva CO2 pidev väljajuhtimine.
Akna kaudu õhutamisel tungib külm õhk otse ruumi (väga suured soojakaod) ja hoonesse kogunevad pidevalt tekkivad CO2 kogused, mille tulemuseks on halb õhk.
Kuiva õhu vältimiseks on olemas järgmised võimalused:
- Entalpia soojusvaheti paigaldamine.
Entalpia soojusvaheti kogub kokku majas tekkiva niiskuse ja tagastab selle sissepuhutavasse õhku. Juhul, kui majas tekib aga vähe niiskust, näiteks kui ruumides on vähe taimi või kui duši all ei käida, on ka taaskasutatava niiskuse hulk väike. Kogemuslikult võib niiskuse hulk maja „normaalse“ kasutamise korral kasvada keskmiselt umbes 5-10 % võrra.
- Taimede paigutamine ruumi.
Taimed eritavad samuti niiskust, mistõttu on nad ruumis oleva kliima kujunemise seisukohalt kasulikud.
- Õhuvahetuse vähendamine.
Kasutage oma seadet aeg-ajalt töörežiimil 1 või lausa puuduva (Away) režiimiga (kui selline seadistus on antud seadme puhul võimalik). See tagab „niiske“ õhu pikemaajalise püsimajäämise hoones. Reeglina võimaldab see ka niiskuse taseme teatud suurendamist. Ja selle saab aja programmeerimise abil ilusti paika panna.
Jahutus
Kas Zehnder ComfoClime asendab terve maja jahutussüsteemi?
Zehnder ComfoClime seadet ei tohiks kindlasti arvestada kui maja terviklikku jahutussüsteemi. Zehnder ComfoAir Q600 optimaalne kõrgeim tööpunkt on 135 l/s. Teatava õhukogusega on võimalik jahutada õhku teatud võimsuse jagu. Selleks, et inimesed ei tunneks ebamugavust ruumis viibides, ei tohi olla sissepuhke temperatuur ruumiõhu temperatuurist palju madalam. Sellest tulenevalt saab jahutada ventilatsiooniõhuga umbes 10…15 W iga 1 l/s kohta, ehk kokku 1,35…2,0 kW. Kogu maja jahutusvõimsus jääb üldjuhul sellest kõrgemaks.
Zehnder ComfoClime sobib ideaalselt toetama hoone põhi jahutussüsteemi ning aitab teha viimase töö oluliselt energiaefektiivsemaks.
Kui suur on maasoojusvaheti Zehnder ComfoFond-L jahutusvõimsus?
Zehnder ComfoFond-L-i kohta ei ole tehase poolt antud otsest jahutusvõimsuse näitajat, sest see sõltub väga paljudest parameetritest (maakontuuri temperatuur, välisõhu temperatuur, õhuvooluhulk). Olgugi, et maasoojusvaheti peamine eesmärk on välisõhu eelsoojendamine talvel, millega ta saab uurepäraselt hakkama ka -25 kraadise välistemperatuuri juures, siis suudab ta ka hästi jahutada. Eramajas Pärnus oleme mõõtnud, et maasoojusvaheti suutis jahutada +27 kraadise välisõhutemperatuuri +19 kraadini toas plafooni juures.
Kas suvel võib jahutada ruumi ainult ventilatsiooniseadme abil?
Õhu jahutamine ventilatsiooniseadme abil on võimalik üksnes väikeses ulatuses.
Ventilatsiooniseadmed on vastava standarditele projekteeritud keskmiselt 0,5-kordse õhuvahetuse tagamiseks. See tagab valdavalt hoone ehitusfüüsiliselt ja hügieeniliselt vajaliku õhuvahetuse toimimise. Kui tahta saavutada ventilatsiooniseadme abil efektiivset „jahutust“, oleks selleks, et saavutada õige jahutuse tagamine, vajalik 5-10 kordse õhuvahetuse olemasolu. Isegi vaatamata kvaliteetsetele akendele ja hästi soojustatud piirdetarinditele, kanduvad hoonesse sisse suurem soojuskoormus, kui seda on võimalik madala õhuvahetuskordsusega jahutada. Seega on selleks, et viia miinimumini väljast sisse kanduvat õhuhulka, kõige olulisem korraliku päiksekaitse olemasolu, ja seda sõltumata sellest, kas ventilatsioon on olemas või mitte. Kindlasti tuleb arvestada sellega, et ventilatsioonisüsteem on mõeldud tagamaks hoones eeskätt ettenähtud normidekohast õhuvahetust, mitte aga vajalikku jahutusvõimsust
Selleks, et muuta hoones valitsevat temperatuuri mugavamaks on olemas veel muidki täiendavaid võimalusi.
Milles seisneb ventilatsiooni põhimõte?:
Ventilatsiooniseadme olemasolu esmaseks ülesandeks on vajaliku õhuvahetuse tagamine hoonetes, mis ehitatakse üha enam hermeetilisteks. See tähendab, et kasutatud ja niiske õhk võetakse hoonest välja ja sinna suunatakse hoonesse sisse väljastpoolt tulev värske õhk.
Lisaks sellele teenib ventilatsioon ka energiakokkuhoiu eesmärki, kuna võrreldes akna kaudu toimuva õhutamisega suudab ta hoida talvisel ajal soojakaod palju madalamal tasemel. See efekt saavutatakse integreeritud soojusvaheti abil. Ventilatsioon tõmbab talvel hoonest sooja õhu välja ja soojendab seeläbi väljast võetavat külma välisõhku. Seega ei lähe energia mitte täiesti kaduma, vaid tekib selle taaskasutamine.
Mis on sellel tegemist suvega?
Soojusvaheti töötab ühtemoodi nii suvel kui ka talvel. Kuid suvel kasutatakse teda jahutamiseks. Seega suvel, kui välisõhk on soojem kui hoones oleva õhu temperatuur, kasutatakse seda hoones olevat õhku mitte välisõhu soojendamiseks nagu seda tehti talvel, vaid hoopis selle jahutamiseks. Nimetatud põhimõte toimib muidugi vaid seni, kuni hoones olev õhk on jahedam kui välisõhk. Tänu õhuvahetusele hakkab lõpuks ka sisetemperatuur aeglaselt tõusma.
Mida saab siis selle vältimiseks teha?
- Õhuvahetuse vähendamine
Selleks, et ventilatsioon puhuks hoonesse võimalikult vähem soojust, tuleks vähendada päevase õhuvahetuse hulka. Õhuvahetuse töörežiimi võib siinkohal seadistada tasemele 1 või isegi selle puudumise tasemele (kui selline tase seadistamine on antud seadmel võimalik). See vähendab soojuse juurdevoolu miinimumini, s.t. et hommikuti, kui väljas on soe, valitakse seadme kiiruseks madalam aste. Kui ventilaatori jõudlus on madal ja/või tema abil juurde lisatava värske õhu hulk on ebapiisav (suuremad nisikuseraldised hoones, inimeste arv vms),võib värske õhu koguse täiendavaks suurendamiseks kasutada vahepeal ka intensiivset ventilatsioonirežiimi (tase 3). Juhul kui järgnevalt läheb õhtul jahedamaks, tuleks suunata hoonesse juurde maksimaalselt palju jahedat õhku, et seda siis uuesti maha jahutada. Seda jahedat õhku kasutatakse järgmisel päeval välistemperatuuri jahutamiseks. Kõige lihtsam võimalus on vastava ajalise nädalaprogrammi seadistamine.
- Möödaviigu kasutamine / öine jahutus
Öise jahutusefekti suurendamiseks on seadmed varustatud täisautomaatse integreeritud möödaviiguga. See saab korduvkasutuse (rekuperatsiooni) välja lülitada ja lasta seeläbi jaheda õhu öösel otse hoonesse. Ilma selle möödaviiguta toimuks väljast tuleva jahedama õhu ülessoojendamine seadme soojusvahetis, mis leiab aset soojusvaheti töötamisele talvises režiimis, kui möödaviik on suletud.
Suvel avab seade nimetatud möödaviigu täisautomaatselt niipea, kui selleks on tekkinud vastavad tingimused ja kui see on vajalik. Seejuures juhitakse väljast tulev jahedam õhk läbi soojusvaheti, nii et mingit soojenemist enam ei toimu. Nagu juba eelpool kirjeldatud, on siinkohal oluline maksimaalselt suure hulga jaheda õhu juhtimine hoonesse. See tähendav õhuvoolude suurendamist. Tuleb arvestada põhimõttega, et õhuga jahutamisel on jahutuse effekt seda suurem, mida suurem on õhuvooluhulk. Möödaviiku toimimist saab reguleerida seadme mugavustemperatuuri seadistuse abil.
- Pinnase soojusvaheti
Kogu seda põhimõtet toetab täiendavalt veel pinnase soojusvaheti Zehdner ComfoFond-L. Nimetatud ComfoFond-L pinnase soojusvaheti kasutab maapinda paigaldatud maakontuuri abil ära maapinnas oleva soojuse, et jahutada sooja välisõhku. Välisõhk juhitakse seejuures läbi ComfoFond’i ja sõltuvalt keskkonnatingimustest suudab ta jahutada välisõhku enne selle jõudmist ventilatsiooniseadmesse kuni 7°C võrra. Täpselt samuti nagu ka möödaviigu puhul lülitab ka ComfoFond’i seade sisse automaatselt, kui selleks on olemas vastavad tingimused.
ComfoFondi veel üheks eeliseks on asjaolu, et seda saab kasuta ka talvel välisõhu eelsoojenduseks. Külma välisõhu soojendamine toimub maasoojuse ärakasutamise teel, misläbi toimub suvel pinnasesse akumuleeritud soojuse taaskasutus.
- ComfoCool
ComfoCool sarnaneb ComfoFond’iga. Siin ei kasutata õhu jahutamiseks aga mitte maasoojust, vaid selleks on seadmesse integreeritud õhk-õhk soojuspump. Võrreldes ComfoFondiga kaasnevad sellega mitmed süsteemile esitatavad lisatingimused. Seadme efektiivseks toimimiseks on vajalik suuremate õhuhulkade olemasolu ja seepärast on see mudel saadaval ainult ComfoAir Q600 jaoks. Samal põhjusel ei ole ka olemasoleva väiksema mudeli vahetamine suurema vastu reeglina mõistlik. Ka õhujaotussüsteem peab olema arvestatud vastavalt suurematele õhukogustele ja torustik olema isoleeritud.
- Kliimaseade
Põhimõtteliselt saab hoonesse paigutada täiendavalt mistahes kliimaseadme. Kuna need toimivad ainult tsirkulatsioonirežiimis, ei mõjuta nad seetõttu ka ventilatsiooni töörežiimi. Kuid kliimaseadmeid ei saa siduda ventilatsiooniseadmega ja sellest tulenevalt ei saa kasutada ka olemasolevat õhujaotussüsteemi.
Kokkuvõte:
- Kliimaseadme efektiivne töö eeldab suurte õhuvooluhulkade olemasolu.
- Ülaltoodud võimalused annavad võimaluse hoones meeldiva temperatuuri alalhoidmiseks. Kuid seda ei saa võrrelda tsirkulatsioonirežiimis töötavate jahutusseadmega.
- Kõigi võimaluste puhul tuleb silmas pidada hoone jahutuskoormust ja seadmete valikul sellega arvestada.
- Kliimaseadmete otsene ühendamine kliimaseadmega ei ole tehniliselt võimalik ja see pole nii mõeldud.
Zehnder Baltics OÜ
Rannamõisa tee 38d, 13516 Tallinn
KMKR EE101347594
Reg. nr. 11892250