Ventilatsioon üldine
Miks on ventilatsioonisüsteem vajalik?
Tänaste nõuete kohaselt ehitatud ja renoveeritud majad on õhutihedad, sellest tulenevalt ei toimu ka loomilikku õhuvahetust läbi välispiirete. Selleks, et vältida liigniiskusest tulenevat hallituse teket ja hoida CO2 tase ruumides madalana tuleb paigaldada ventilatsioonisüsteem. Ventilatsiooni ainus eesmärk on tagada õhuvahetus hoones ning seda võimalikult energiasäästlikult.
Kuidas valida ventilatsioonisüsteemi?
Kõigepealt tuleb mõelda, millisesse hoonesse ventilatsioon paigaldatakse. Uues majas või põhjalikult renoveeritavas kodus sobib kõige paremini tsentraalne soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, mis jaotab värske õhu ühtlaselt kogu majas ja on kõige energiatõhusam.
Oluline on arvestada ka õhuvahetuse vajadust, mürataset, hoolduse lihtsust ja seadme automaatikat. Näiteks nutikas juhtimine aitab süsteemil töötada vajaduspõhiselt ja vähendab energiakulu.
Korterites või väiksemates renoveerimistöödes, kus torustikku on raske vedada, on heaks lahenduseks detsentraalne ventilatsiooniseade – see toob värske õhu sisse ja viib kasutatud õhu välja vaid seadme kaudu, ilma torustiku paigalduse ehk suurte ehitustööde vajaduseta.
Milline peaks olema kodune õhuvahetus, et tagatud oleks tervislik siseõhk?
Soovitatavalt peaks kogu siseruumide õhk vahetuma vähemalt kord kahes tunnis. Kaasaegne ventilatsioonisüsteem teeb seda automaatselt.
Mis on soojustagastusega ventilatsioon?
Soojustagastusega ventilatsioon on süsteem, mis varustab hoonet pidevalt värske õhuga ning eemaldab samal ajal seisnud õhu, kandes väljatõmmatava õhu soojuse üle sissetulevale õhule. Selleks kasutatakse plaatsoojusvahetit, kus väljatõmbe- ja sissepuhkeõhk liiguvad eraldi kanalites. Õhuvoolud omavahel ei segune – üle kandub vaid soojus.
Mis on niiskustagastusega ventilatsioon?
Niiskustagastusega ventilatsioon töötab samal põhimõttel kui soojustagastusega ventilatsioon, kuid lisaks soojusele kantakse väljatõmmatavast õhust sissetulevale õhule osaliselt üle ka niiskus. Selleks kasutatakse spetsiaalset niiskustagastusega plaatsoojusvahetit. Sissepuhke ja väljatõmbe õhuvoolud liiguvad eraldi kanalites ning omavahel ei segune. Üle kandub ainult soojus ja niiskus, mis aitab hoida ruumi temperatuuri ja õhuniiskuse mugaval tasemel.
Mis järjekorras toimub ventilatsioonisüsteemi paigaldus?
Ventilatsioonisüsteemi paigaldamiseks on õige hetk, kui maja on valmis musta karbi kujul. Selles järgus, kui laed on veel avatud, saab paigaldada ventilatsioonitorustiku. Järgmise tööna paigaldatakse ventilatsiooniseade, jaotuskastid ning ühendatakse torud, kui tehnoruum, kuhu seade paigaldatakse, on viimistetud. Viimse tööna, kui kogu maja viimistlus on lõpetatud, paigaldatakse plafoonid, välisrestid ja teostatakse süsteemi reguleerimine ning mõõdistamine.
Kui kaua ventilatsioonisüsteemi paigaldus aega võtab?
Paigaldusaeg sõltub hoone suurusest ja lahenduse keerukusest. Tüüpilises eramajas kulub ventilatsioonisüsteemi torustiku ja seadmete paigaldamiseks tavaliselt 1–3 tööpäeva, suuremate või keerukamate objektide puhul võib see võtta kauem.
Kuidas valida ventilatsiooni paigaldajat?
Ventilatsiooni paigaldaja valik on süsteemi kvaliteedi ja töökindluse seisukohalt väga oluline. Eelista ettevõtet või spetsialisti, kellel on:
• praktiline kogemus ja pädevus ventilatsioonisüsteemide paigaldamisel, sealhulgas konkreetse tootja süsteemide paigaldamisel
• selged ja läbipaistvad hinnapakkumised koos tööde mahuga
• varasemad referentsid ja soovitused klientidelt
Oluline on, et paigaldaja teeks lisaks füüsilisele paigaldusele ka süsteemi seadistuse ja tasakaalustamise, sest just see tagab süsteemi vaikse töö, õige õhujaotuse ja energiatõhususe. Professionaalne paigaldaja annab oma töödele ka garantii.
Kas ventilatsioonisüsteemi saab ka ise paigaldada?
Jah, ventilatsioonisüsteemi on võimalik ise paigaldada, eriti väiksemates elamutes või lihtsa plug&play lahenduse korral. Torustike ja seadme füüsiline paigaldus ei ole keeruline, kui järgida projekti ja tootja juhiseid.
Siiski on oluline, et süsteem oleks eelnevalt korrektselt projekteeritud ning pärast paigaldust professionaalselt tasakaalustatud ja seadistatud, et tagada õige õhujaotus, vaikne töö ja energiatõhusus. Seetõttu tehakse sageli nii, et omanik teeb paigaldustööd ise, kuid lõplik seadistus jäetakse spetsialistile.
Kuhu tuleks paigaldada ventilatsiooniseade?
Ventilatsiooniseade paigaldatakse tavaliselt tehnoruumi, panipaika, pööningule või muusse kuiva ja külmakindlasse kohta. Oluline on tagada piisav ruum seadme ümber, et hooldustöid saaks mugavalt teha ja õhukanalite ühendused oleksid hästi ligipääsetavad. Seade tuleks paigutada võimalusel eluruumidest eemale, et tagada vaikne töö.
Kui pikk on ventilatsioonisüsteemi eluiga?
Ventilatsioonisüsteem on pikaajaline investeering. Torustik on hoone püsiv osa ja selle eluiga on sageli sama pikk või pikem kui hoonel endal. Ventilatsiooniseadme eluiga jääb tavaliselt 20–25 aasta vahele, sõltuvalt kasutusest ja hooldusest. Regulaarne hooldus ja filtrite vahetus tagavad, et süsteem töötab tõhusalt kogu oma kasutusaja jooksul.
Kas soojustagastusega ventilatsioonisüsteem asendab küttesüsteemi?
Ei asenda. Ventilatsioonisüsteemi ei ole mõistlik kasutada eluruumides kütmiseks, sest see ei taga mugavustunnet ega efektiivset töötamist.
Milleks on vaja kondensaadi äravoolu?
Tavalise plaatsoojustagastiga seadmetel on vaja kondensaadi äravoolu, et soojusvahetis tekkinud kondensaat seadme korpusest välja juhtida. Soojusvahetis võetakse väljatõmbeõhust soojus ning antakse see sissepuhkeõhule. Selle tulemusena niiske väljatõmbeõhk jahtub. Mida soojem on õhk seda rohkem veeauru ta endasse mahutab. Jahtumisel tekib üks hetk punkt, kui õhk ei suuda enam rohkem veeauru endasse mahutada ja üleliigne kondenseerub välja. Seda punkti nimetatakse kastepunktiks.
Kuidas kasutada ventilatsioonisüsteemi kiirusi? Milline kiirus on milleks?
Ventilatsioonisüsteemil on erinevad kiiruse seaded, mis on mõeldud konkreetsete olukordade jaoks:
• EEMAL-režiim: kasutage seda režiimi, kui keegi ei ole kodus, et säästa energiat.
• EELSEADISTUS 1: ideaalne, kui majas on 1-2 inimest, pakkudes piisavat ventilatsiooni väiksemale elanike arvule.
• EELSEADISTUS 2: vaikimisi seade vastavalt projekteeritud väärtusele, mis tagab kogu perekonna jaoks mõeldud nominaalse õhuvahetuse taseme.
• EELSEADISTUS 3: sobib ideaalselt, kui teil on külalisi või kui soovite ajutiselt suurendada õhuvahetust.
Kas ventilatsioon peab töötama ka siis, kui kedagi kodus pole?
Jah, ventilatsiooni ei tohiks ka kodust eemal olles täielikult välja lülitada. Süsteem aitab hoida ruumides niiskustaseme kontrolli all ja väldib seisva õhu, hallituse ning ebameeldivate lõhnade teket. Energiat saab säästa, kui seadistada ventilatsioon madalamale režiimile, kuid täielik seiskamine ei ole soovitatav, sest see võib kahjustada nii sisekliimat kui ka hoonet.
Miks on hommikuti toas umbne, kuigi ventilatsioon töötab?
Umbse tunde põhjuseks on sageli see, et õhuvahetus ei vasta tegelikule vajadusele. Öösiti viibivad inimesed magamistoas pikalt suletud uste ja akendega, eraldades süsihappegaasi ja niiskust. Kui ventilatsiooni õhuhulgad on liiga väikesed või süsteem töötab öösel madalal režiimil, ei pruugi värske õhk piisavalt kiiresti ruumi jõuda.
Võimalikud põhjused võivad olla ka ummistunud filtrid, tasakaalustamata süsteem või valesti seadistatud ajaprogramm. Lahendus võib olla ventilatsiooni õhuvooluhulkade korrigeerimine öiseks ajaks või süsteemi kontrollimine spetsialisti poolt.
Kas ruumide vahelised uksed peavad hea õhujaotuse tagamiseks olema avatud?
Optimaalse õhujaotuse tagamiseks on kõige parem, kui uksed on avatud. Kui uksed on siiski suletud, veenduge, et nende allosas on siirdeõhu liikumiseks jäetud vahe.
Kas on võimalik kontrollida, et ventilatsioonisüsteem töötab õigesti?
Jah, ventilatsioonisüsteemi tööd saab kontrollida mitmel viisil. Lihtsaim on jälgida seadme tööparameetreid juhtpaneelilt või äpist – kaasaegsed seadmed kuvavad õhuvoolud, filtrite seisundi ja võimalike rikete teated.
Professionaalse kontrolli puhul tehakse mõõdistused, millega kontrollitakse õhuvooluhulki, rõhke ja tasakaalu vastavalt projektile. Regulaarne hooldus ja perioodiline süsteemi ülevaatus aitavad tagada, et ventilatsioon töötab tõhusalt ja tagab ruumides vajaliku õhuvahetuse.
Kui suurtele ruumidele sobivad detsentraalsed ventilatsiooniseadmed Zehnder ComfoSpot 50 ja Zehnder ComfoAir 70?
Zehnder ComfoSpot 50 ja ComfoAir 70 sobivad ruumidesse suurusega 30…35 m2. Zehnder ComfoSpot 50 on mõeldud ühe ruumi õhuvahetuse tagamiseks, aga Zehnder ComfoAir 70 saab kasutada ka kahe ruumi ventileerimiseks.
Zehnderi detsentraliseeritud ventilatsioonilahenduste brošüür
Ventilatsiooni hooldus
Kuidas ma tean, et mu ventilatsioonisüsteem vajab hooldust?
Levinumad tunnused on:
• Ruumid muutuvad umbseks, aknad võivad rohkem uduseks minna
• Kodus on palju tolmu
• Toidulõhnad püsivad kaua
• Ventilatsioonisüsteem teeb ebatavalisi hääli
• Mustus restidel või plafoonidel
• Seadme hooldustuli või teavitus – paljudel kaasaegsetel seadmetel on hooldusmeeldetuletused filtrivahetuseks ja süsteemi kontrolliks
Kui tihti vajab ventilatsiooniseade hooldust?
Ventilatsiooniseadme hooldust tuleb teostada 2-3 korda aastas. Hoolduse käigus tuleb vahetada/puhastada filtrid, puhastada tolmust seadme sisu. Iga paari aasta tagant tuleb sooja veega läbi pesta soojusvaheti. Juhised ventilatsiooniseadme hoolduse teostamiseks leiate seadmega kaasas olevast manuaalist või meie kodulehelt. Filtrite vahetamise tihedus sõltub asukohast ja välisõhu saastatuse astmest.
Filtrid
Soojusvaheti
Kas ventilatsioonisüsteeme saab kaugelt hooldada ja monitoorida?
Jah, kaasaegsed ventilatsioonisüsteemid on varustatud nutijuhtimise ja kaugjälgimise võimalustega. Seadmeid saab ühendada võrku, mis võimaldab nende tööd jälgida ja juhtida äpi või veebikeskkonna kaudu. Nii saab kontrollida töörežiime, jälgida õhuvoolusid, temperatuure ja filtrite seisukorda ning saada teavitusi hooldusvajaduse või rikete korral.
Saadaval on ka lahendused, mis võimaldavad hoolduspartneril seadmele turvaliselt kaugühenduse kaudu ligi pääseda, et teha seadistusi, uuendusi või tõrkeotsingut ilma kohapealse visiidita. See muudab hoolduse kiiremaks, mugavamaks ja soodsamaks.
Kas ma saan hooldustöid ise teha? Millised on erinevused suurema ja väiksema hoolduse vahel?
Väiksemaid hooldustöid (nt filtrite vahetus) saate teha ise, järgides kasutusjuhendis toodud juhiseid, tingimusel, et tunnete end kindlalt ja pädevana. Suuremaid hooldustöid (nt soojusvaheti puhastamine, ventilaatori kontrollimine jne) peab siiski tegema spetsialist, et tagada seadme efektiivsus, korrektne töö ja pikk eluiga.
Miks tekivad sissepuhkeplafoonide ümber mustad randid?
Mustad randid sissepuhkeplafoonide ümber tekivad ruumiõhus ringlevast tolmust. Plafooni ümber tekkivad õhukeerised keerutavad tolmu vastu lage, mis omakorda jätavad maha mustad rõngad. Mustad rõngad on lihtsasti puhastatavad. Rõngaste teket on võimalik vähendada või isegi vältida kasutades optimeeritud õhuvooluga plafoone, näiteks Zehnder Luna S125.
Kas soojusvaheti vajab ka hooldust?
Soojusvahetit tuleb hooldada iga paari aasta tagant. Filtrite vahetamisel võib ikka sattuda väike kogus mustust ja tolmu soojusvaheti peale ja sisse. Pealt saab soojusvaheti lihtsasti lapiga puhtaks pesta, aga sisemust mitte. Soojusvaheti saab seest puhtaks voolava sooja veega loputades. Pesuaineid kasutada ei ole vaja. Soojusvaheti regulaarne puhastamine tagab ventilatsiooniseadme maksimaalse efektiivsuse pikkadeks aastateks.
Kas Zehnder ComfoSystems torustik vajab hooldust?
Zehnder ComfoSystems ventilatsioonitorustik vajab hooldust nagu ka iga teine ventilatsioonitorustik. Zehnder ComfoSystemsi eelis on see, et tänu oma antistaatilisele pinnale kogub ta tolmu ja mustust aeglasemalt, seega hooldusvälp on pikem. Zehnder ComfoSystems torustikku soovitame puhastada vähemalt iga 3-5 aasta tagant.
Video torude puhastamisest
Mida teha, kui ventilatsioon teeb müra?
Ventilatsiooni müra võib olla põhjustatud mitmest tegurist – näiteks liiga suurest õhuhulgast, ummistunud filtritest, valest seadistusest või torustiku probleemidest. Esmalt tuleks kontrollida filtreid ja need vajadusel välja vahetada. Kui müra püsib, tasub lasta spetsialistil süsteem üle vaadata, et seadistus ja torustik oleksid õiged ning seade töötaks korrektselt.
Filtrid
Mis juhtub, kui ventilatsiooniseadme filtrite vahetust ei tee õigel ajal?
Kui filtreid ei vahetata õigeaegselt, siis hakkavad need ummistuma ja õhuvool väheneb, mis halvendab siseõhu kvaliteeti ja võib tekitada umbse tunde. Samuti peab seade õhu liigutamiseks rohkem tööd tegema, mis suurendab energiakulu ja kulutab ventilaatoreid. Aja jooksul võib mustus sattuda ka seadme sisemusse ja torustikku, mis vähendab kogu süsteemi töökindlust ja võib põhjustada rikkeid. Regulaarne filtrivahetus on seega oluline nii tervisliku sisekliima kui ka seadme pika eluea tagamiseks.
Kas Zehnderi ventilatsiooniseadmetes võib kasutada järelturu filtreid?
Zehnderi ventilatsiooniseadmetes võib kasutada ainult originaal ja meie poolt aktsepteeritud filtreid. Tundmatute järelturu filtrite kasutamine toob kaasa seadme garantii katkemise. Mõningate järelturu filtrite raam on oluliselt paksem originaalfiltrite omast, mis suurendab ventilatsiooniseadme sisest takistust. See võib saada saatuslikuks ventilaatoritele. Järelturu filtri tihedusklass ei pruugi vastata nõuetele, mille tulemusena satub tolm ja mustus seadmesse ning võib seda kahjustada.
Kas ma saan filtrit pesta või tolmuimejaga puhastada?
Määrdunud filtrite tolmuimejaga puhastamine ei ole lubatud. See võib küll puhastada mõningaid pindmisi jäätmeid, kuid ei taasta filtri täielikku võimet osakesi kinni püüda. Tegelikult võib tolmuimejaga puhastamine kahjustada filtri materjali, vähendades selle tõhusust.
Ka filtri pesemine on keelatud, sest see rikub materjali ja kahjustab selle funktsionaalsust. Asendage filter alati uue vastu.
Millal ja kui tihti tuleb filtrid välja vahetada?
Filtreid tuleb tavaliselt vahetada iga 3-6 kuu järel, sõltuvalt sellistest teguritest nagu õhuvooluhulk, välisõhu kvaliteet ja aastaaeg. Teie ventilatsiooniseade näitab, millal filtrid tuleb välja vahetada.
Linnapiirkonnas tuleb filtreid vahetada sagedamini kui maal. Peenema koega filtrid püüavad rohkem osakesi ja seetõttu tuleb neid kiiremini vahetada. Regulaarne filtrite vahetus on puhta õhu säilitamiseks ja teie ventilatsioonisüsteemi kaitsmiseks väga oluline.
Miks on filter juba ühe kuu pärast määrdunud?
Põhjuseid võib olla mitmeid, näiteks väliskeskkond, õhuvoolu kiirus või siseruumide tingimused. Kui filter on ühe kuu möödudes halli värvi ei pruugi see veel tähendada, et see oleks ummistunud. Vahel võib filter kiireimini ummistuda uutel majadel või peale ehitustööde lõppemist, sest õhus lendleb endiselt ehitustolmu. Normaalsetes tingimustes ei tohiks seda siiski juhtuda. Soovitame konsulteerida spetsialistiga, et teha kindlaks põhjus ja leida parim lahendus.
Miks muutub vannitoa väljatõmbefilter nii kiiresti määrdunuks ja niiskeks?
Üks võimalik põhjus on kuivati, mis tekitab palju tolmu. Lisaks on vannitubades tavaliselt kõrge õhuniiskus, mis võib mõjutada filtrile kogunevat tolmu. Niiskes keskkonnas imab tolm niiskust, mistõttu täitub filter kiiremini.
Miks mul on vaja ePM1 F7-filtrit (hügieenifilter)?
ePM1 F7 filter (hügieenifilter) filtreerib värskest välisõhust välja väikesed osakesed, nagu õietolm, (peen)tolm, hallitus ja isegi bakterid, enne kui need jõuavad teie eluruumidesse. See tähendab puhtamat siseõhku ja tervislikumat elukeskkonda.
Lisateavet filtrite liigituse ja saasteosakeste suuruse kohta leiate siit.
Kas ma võin kasutada ePM1 F7 filtrit (hügieenifilter) ka väljatõmbe jaoks?
Seda ei soovitata. ePM1 F7 filter ei ole väljatõmbeks vajalik ja see määrdub liiga kiiresti. Selleks otstarbeks on sobivam süsteemikaitsefilter (Coarse G4).
Vaadake allolevas tabelis, mida iga filtritüüp blokeerib ja mida mitte, et leida endale sobiv lahendus.
Kas ventilatsiooniseadme energiatarve suureneb, kui filtrid on määrdunud?
Jah, suureneb.
Mis tüüpi filtrid on olemas?
Meie filtritüüpide ülevaate, sealhulgas üksikasjad nende filtreerimisvõime kohta, leiate alljärgnevast tabelist.
Niiskustagastus
Miks on niiskustagastus vajalik?
Niiskustagastus aitab pikendada teie kodu eluiga. Stabiilsem suhteline niiskus õhus pikendab tundlikke materjalide eluiga, näiteks puitpõrandad või seinad. Muutuva niiskustasemega võivad tekkida puitmaterjalidesse praod. Niiskustagastus väldib talvel õhu liigset kuivamist, mis omakorda hoiab ära limaskestade kuivamise ja ebamugavustunde. Suvisel perioodil liiga niiske õhk tekitab palavama tunde ja suurendab jahutussüsteemi koormust. Niiskustagastus hoiab suveperioodil suurema niiskuse toast väljas, tagab parema mugavustunde ning säästab ka jahutussüsteemi elektritarbimist.
Kuidas niiskustagastus toimib?
Niiskustagastus toimub läbi patenteeritud polümeermembraani, millest kanduvad läbi veeaurumolekulid. Talvel kandub veeaur väljatõmbest sissepuhkesse, et tagada kõrgem suhteline niiskus toas ning suvel kandub õhuvõtust heitõhku, millega hoitakse toas õhk kuivemana. Lõhnad ja saasteained ei kandu läbi membraani.
Niiskustagastuse skeem
Niiskustagastust tutvustav brošüür
Entalpia niiskustagastusega soojusvaheti tehniline spetsifikatsioon
Niiskustagastust tutvustav video
Millistele ventilatsiooniseadmetele on niiskustagastusega soojusvaheti saadaval?
Kõik Zehnderi ventilatsiooniseadmed on saadaval niiskustagastusega ehk entalpiasoojusvahetiga.
Kuidas saab niiskustagastust reguleerida?
Niiskustagastust reguleerida ei saa. See on konstantne protsess, mis toimub üle soojusvaheti plaadi pinna veeauru osarõhkude erinevuse tulemusena. Mida suurem on veeauru osarõhkude erinevus, seda suurem on niiskustagastus.
Mis on ideaalne suhtelise niikuse tase siseruumides?
Talvel 25…40 %, suvel 30…70 %.
Mis on erinevused tavasoojusvahetil ja niiskustagastusega soojusvahetil?
Tavasoojusvaheti tagastab ainult ilmset soojust. Niiskustagastusega soojusvaheti tagastab lisaks ilmsele soojusele ka varjatud soojust ehk niiskust kuni 70%. Lisaks on niiskustagastusega soojusvaheti külmumispiir umbes 5 kraadi madalamal kui tavasoojusvahetil, seega rakendub eelkütte kalorifeer hiljem ja elektrikulud on madalamad.
Kas niiskustagastusega ventilatsiooniseadmel on vaja kondensaadi äravoolu?
Normaaltingimustel ei ole niiskustagastusega ventilatsiooniseadmel kondensaadi äravoolu vaja. Veeaur, mis tavasoojusvaheti puhul kondenseeruks, tagastatakse niiskustagastuse puhul sissepuhkeõhule.
Mul on niiskustagastusega ventilatsiooniseade. Miks on minu maja õhk ikka kuiv?
Entalpiasoojusvaheti tagastab niiskuse, mis tekib kodus loomulikult selliste tegevuste käigus nagu toiduvalmistamine ja duši all käimine. Kui niiskust ei teki piisavalt, ei ole süsteemil niiskust, mida tagastada.
Millised on võimalikud lahendused ruumiõhu niiskustaseme tõstmiseks kütteperioodil?
Paljud inimesed arvavad, et talvel ruumides tekkiva kuiva õhu põhjustajaks on ventilatsiooniseade. Kuid see väide on õige vaid tinglikult.
Talvisel ajal õhu kuivaks muutumise puhul on tegemist puhtalt füüsikalise protsessiga ja see tekib ka täiesti tavalise akna kaudu õhutamise puhul, just nagu seda tõestab ka järgmine näide.
Eeldame, et välistemperatuur on 0°C ja suhteline õhuniiskus on 80 %. Temperatuuril 0° C suudab õhk siduda endasse vaid 4,9g/m³ vett. Selles 80 % vastab seega 3,9 g/m³ veesisaldusele õhus.
Välisõhk, mille temperatuur on 0° C, soojendatakse nüüd hoones kuni 20° kraadini.
Õhk suudab aga selle 20° temperatuuri puhul siduda endasse 17,2 g/m³ niiskust.
Kuna välisõhu niiskus jääb konstantselt 3,9 g/m³ juurde, saame me tulemuseks suhtelise õhuniiskuse, mis on 22,6 %.
Seega pole vahet, kas te lasete värskel õhul sisse tulla hoonesse akna kaudu või puhub selle hoonesse sisse ventilatsiooniseade; mõlemal juhul väheneb suhteline niiskus ühesugusel määral.
Ventilatsiooniseadme eelis seisneb siinkohal aga selles, et külma välisõhu soojendamine leiab aset otse ventilatsiooniseadmes (seega on tegemist minimaalsete soojakadudega) ja lisaks sellele toimub tekkiva CO2 pidev väljajuhtimine.
Akna kaudu õhutamisel tungib külm õhk otse ruumi (väga suured soojakaod) ja hoonesse kogunevad pidevalt tekkivad CO2 kogused, mille tulemuseks on halb õhk.
Kuiva õhu vältimiseks on olemas järgmised võimalused:
- Entalpia soojusvaheti paigaldamine.
Entalpia soojusvaheti kogub kokku majas tekkiva niiskuse ja tagastab selle sissepuhutavasse õhku. Juhul, kui majas tekib aga vähe niiskust, näiteks kui ruumides on vähe taimi või kui duši all ei käida, on ka taaskasutatava niiskuse hulk väike. Kogemuslikult võib niiskuse hulk maja „normaalse“ kasutamise korral kasvada keskmiselt umbes 5-10 % võrra.
- Taimede paigutamine ruumi.
Taimed eritavad samuti niiskust, mistõttu on nad ruumis oleva kliima kujunemise seisukohalt kasulikud.
- Õhuvahetuse vähendamine.
Kasutage oma seadet aeg-ajalt töörežiimil 1 või lausa puuduva (Away) režiimiga (kui selline seadistus on antud seadme puhul võimalik). See tagab „niiske“ õhu pikemaajalise püsimajäämise hoones. Reeglina võimaldab see ka niiskuse taseme teatud suurendamist. Ja selle saab aja programmeerimise abil ilusti paika panna.
Suvine möödaviik
Mis on suvine möödaviik (bypass) ja kuidas see toimib?
Suvine möödaviik ehk bypass on ventilatsiooniseadme funktsioon, mis juhib sissetuleva õhu soojusvahetist mööda, et vältida selle soojenemist. Kui välisõhk on jahedam kui siseõhk, suunatakse see otse ruumidesse ilma soojusvahetit läbimata. Nii saab jahedamat välisõhku kasutada näiteks öösiti ruumide loomulikuks jahutamiseks ja vähendada vajadust aktiivse jahutuse järele.
Kas suvine möödaviik lülitub automaatselt sisse?
Jah, lülitub.
Miks on majas hoolimata suvisest möödaviigust ikka soe?
Oluline on meeles pidada, et suvine möödaviik aitab vähendada sisetemperatuuri, kuid see ei ole aktiivne jahutussüsteem. Selle tõhusus võib sõltuvalt majast erineda. Mõnikord on maja soojuskoormus palju suurem kui see, millega passiivne jahutus suudab toime tulla. Samuti on võimalik möödaviiguga jahutada ainult siis, kui välisõhu temperatuur on madalam siseõhu temperatuurist.
Kas suvise möödaviigu jaoks on mõistlik seada mugavustemperatuur võimalikult madalaks?
Jah, madalama mugavustemperatuuri seadmine paneb möödaviigu töötama agressiivsemalt ja see aktiveerub varem.
Kui möödaviik on automaatne, kas see toob talvel tuppa ka kütmata külma õhku? Kas olukord ei ole sama nagu suvel?
Ei, möödaviik talvel ei avane. See võib avaneda näiteks kevadel või sügisel, kui ruumitemperatuur ületab seatud mugavustemperatuuri ja välisõhu temperatuur on ruumitemperatuurist madalam.
Jahutus
Kas Zehnder ComfoClime asendab terve maja jahutussüsteemi?
Zehnder ComfoClime seadet ei tohiks kindlasti arvestada kui maja terviklikku jahutussüsteemi. Zehnder ComfoAir Q600 optimaalne kõrgeim tööpunkt on 135 l/s. Teatava õhukogusega on võimalik jahutada õhku teatud võimsuse jagu. Selleks, et inimesed ei tunneks ebamugavust ruumis viibides, ei tohi olla sissepuhke temperatuur ruumiõhu temperatuurist palju madalam. Sellest tulenevalt saab jahutada ventilatsiooniõhuga umbes 10…15 W iga 1 l/s kohta, ehk kokku 1,35…2,0 kW. Kogu maja jahutusvõimsus jääb üldjuhul sellest kõrgemaks.
Zehnder ComfoClime sobib ideaalselt toetama hoone põhi jahutussüsteemi ning aitab teha viimase töö oluliselt energiaefektiivsemaks.
Milline on Zehnder ComfoClime 24 ja Zehnder ComfoClime 36 energiatarve?
Mõlema ComfoClime’i maksimaalne energiatarve on 1100 W.
Kui suur on maasoojusvaheti Zehnder ComfoFond-L jahutusvõimsus?
Zehnder ComfoFond-L-i kohta ei ole tehase poolt antud otsest jahutusvõimsuse näitajat, sest see sõltub väga paljudest parameetritest (maakontuuri temperatuur, välisõhu temperatuur, õhuvooluhulk). Olgugi, et maasoojusvaheti peamine eesmärk on välisõhu eelsoojendamine talvel, millega ta saab suurepäraselt hakkama ka -25 kraadise välistemperatuuri juures, siis suudab ta ka hästi jahutada. Eramajas Pärnus oleme mõõtnud, et maasoojusvaheti suutis jahutada +27 kraadise välisõhutemperatuuri +19 kraadini toas plafooni juures.
Kas suvel võib jahutada ruumi ainult ventilatsiooniseadme abil?
Õhu jahutamine ventilatsiooniseadme abil on võimalik üksnes väikeses ulatuses.
Ventilatsiooniseadmed on vastava standarditele projekteeritud keskmiselt 0,5-kordse õhuvahetuse tagamiseks. See tagab valdavalt hoone ehitusfüüsiliselt ja hügieeniliselt vajaliku õhuvahetuse toimimise. Kui tahta saavutada ventilatsiooniseadme abil efektiivset „jahutust“, oleks selleks, et saavutada õige jahutuse tagamine, vajalik 5-10 kordse õhuvahetuse olemasolu. Isegi vaatamata kvaliteetsetele akendele ja hästi soojustatud piirdetarinditele, kanduvad hoonesse sisse suurem soojuskoormus, kui seda on võimalik madala õhuvahetuskordsusega jahutada. Seega on selleks, et viia miinimumini väljast sisse kanduvat õhuhulka, kõige olulisem korraliku päiksekaitse olemasolu, ja seda sõltumata sellest, kas ventilatsioon on olemas või mitte. Kindlasti tuleb arvestada sellega, et ventilatsioonisüsteem on mõeldud tagamaks hoones eeskätt ettenähtud normidekohast õhuvahetust, mitte aga vajalikku jahutusvõimsust
Selleks, et muuta hoones valitsevat temperatuuri mugavamaks on olemas veel muidki täiendavaid võimalusi.
Milles seisneb ventilatsiooni põhimõte?:
Ventilatsiooniseadme olemasolu esmaseks ülesandeks on vajaliku õhuvahetuse tagamine hoonetes, mis ehitatakse üha enam hermeetilisteks. See tähendab, et kasutatud ja niiske õhk võetakse hoonest välja ja sinna suunatakse hoonesse sisse väljastpoolt tulev värske õhk.
Lisaks sellele teenib ventilatsioon ka energiakokkuhoiu eesmärki, kuna võrreldes akna kaudu toimuva õhutamisega suudab ta hoida talvisel ajal soojakaod palju madalamal tasemel. See efekt saavutatakse integreeritud soojusvaheti abil. Ventilatsioon tõmbab talvel hoonest sooja õhu välja ja soojendab seeläbi väljast võetavat külma välisõhku. Seega ei lähe energia mitte täiesti kaduma, vaid tekib selle taaskasutamine.
Mis on sellel tegemist suvega?
Soojusvaheti töötab ühtemoodi nii suvel kui ka talvel. Kuid suvel kasutatakse teda jahutamiseks. Seega suvel, kui välisõhk on soojem kui hoones oleva õhu temperatuur, kasutatakse seda hoones olevat õhku mitte välisõhu soojendamiseks nagu seda tehti talvel, vaid hoopis selle jahutamiseks. Nimetatud põhimõte toimib muidugi vaid seni, kuni hoones olev õhk on jahedam kui välisõhk. Tänu õhuvahetusele hakkab lõpuks ka sisetemperatuur aeglaselt tõusma.
Mida saab siis selle vältimiseks teha?
- Õhuvahetuse vähendamine
Selleks, et ventilatsioon puhuks hoonesse võimalikult vähem soojust, tuleks vähendada päevase õhuvahetuse hulka. Õhuvahetuse töörežiimi võib siinkohal seadistada tasemele 1 või isegi selle puudumise tasemele (kui selline tase seadistamine on antud seadmel võimalik). See vähendab soojuse juurdevoolu miinimumini, s.t. et hommikuti, kui väljas on soe, valitakse seadme kiiruseks madalam aste. Kui ventilaatori jõudlus on madal ja/või tema abil juurde lisatava värske õhu hulk on ebapiisav (suuremad nisikuseraldised hoones, inimeste arv vms),võib värske õhu koguse täiendavaks suurendamiseks kasutada vahepeal ka intensiivset ventilatsioonirežiimi (tase 3). Juhul kui järgnevalt läheb õhtul jahedamaks, tuleks suunata hoonesse juurde maksimaalselt palju jahedat õhku, et seda siis uuesti maha jahutada. Seda jahedat õhku kasutatakse järgmisel päeval välistemperatuuri jahutamiseks. Kõige lihtsam võimalus on vastava ajalise nädalaprogrammi seadistamine.
- Möödaviigu kasutamine / öine jahutus
Öise jahutusefekti suurendamiseks on seadmed varustatud täisautomaatse integreeritud möödaviiguga. See saab korduvkasutuse (rekuperatsiooni) välja lülitada ja lasta seeläbi jaheda õhu öösel otse hoonesse. Ilma selle möödaviiguta toimuks väljast tuleva jahedama õhu ülessoojendamine seadme soojusvahetis, mis leiab aset soojusvaheti töötamisele talvises režiimis, kui möödaviik on suletud.
Suvel avab seade nimetatud möödaviigu täisautomaatselt niipea, kui selleks on tekkinud vastavad tingimused ja kui see on vajalik. Seejuures juhitakse väljast tulev jahedam õhk läbi soojusvaheti, nii et mingit soojenemist enam ei toimu. Nagu juba eelpool kirjeldatud, on siinkohal oluline maksimaalselt suure hulga jaheda õhu juhtimine hoonesse. See tähendav õhuvoolude suurendamist. Tuleb arvestada põhimõttega, et õhuga jahutamisel on jahutuse effekt seda suurem, mida suurem on õhuvooluhulk. Möödaviiku toimimist saab reguleerida seadme mugavustemperatuuri seadistuse abil.
- Pinnase soojusvaheti
Kogu seda põhimõtet toetab täiendavalt veel pinnase soojusvaheti Zehdner ComfoFond-L. Nimetatud ComfoFond-L pinnase soojusvaheti kasutab maapinda paigaldatud maakontuuri abil ära maapinnas oleva soojuse, et jahutada sooja välisõhku. Välisõhk juhitakse seejuures läbi ComfoFond’i ja sõltuvalt keskkonnatingimustest suudab ta jahutada välisõhku enne selle jõudmist ventilatsiooniseadmesse kuni 7°C võrra. Täpselt samuti nagu ka möödaviigu puhul lülitab ka ComfoFond’i seade sisse automaatselt, kui selleks on olemas vastavad tingimused.
ComfoFondi veel üheks eeliseks on asjaolu, et seda saab kasuta ka talvel välisõhu eelsoojenduseks. Külma välisõhu soojendamine toimub maasoojuse ärakasutamise teel, misläbi toimub suvel pinnasesse akumuleeritud soojuse taaskasutus.
- ComfoCool
ComfoCool sarnaneb ComfoFond’iga. Siin ei kasutata õhu jahutamiseks aga mitte maasoojust, vaid selleks on seadmesse integreeritud õhk-õhk soojuspump. Võrreldes ComfoFondiga kaasnevad sellega mitmed süsteemile esitatavad lisatingimused. Seadme efektiivseks toimimiseks on vajalik suuremate õhuhulkade olemasolu ja seepärast on see mudel saadaval ainult ComfoAir Q600 jaoks. Samal põhjusel ei ole ka olemasoleva väiksema mudeli vahetamine suurema vastu reeglina mõistlik. Ka õhujaotussüsteem peab olema arvestatud vastavalt suurematele õhukogustele ja torustik olema isoleeritud.
- Kliimaseade
Põhimõtteliselt saab hoonesse paigutada täiendavalt mistahes kliimaseadme. Kuna need toimivad ainult tsirkulatsioonirežiimis, ei mõjuta nad seetõttu ka ventilatsiooni töörežiimi. Kuid kliimaseadmeid ei saa siduda ventilatsiooniseadmega ja sellest tulenevalt ei saa kasutada ka olemasolevat õhujaotussüsteemi.
Kokkuvõte:
- Kliimaseadme efektiivne töö eeldab suurte õhuvooluhulkade olemasolu.
- Ülaltoodud võimalused annavad võimaluse hoones meeldiva temperatuuri alalhoidmiseks. Kuid seda ei saa võrrelda tsirkulatsioonirežiimis töötavate jahutusseadmega.
- Kõigi võimaluste puhul tuleb silmas pidada hoone jahutuskoormust ja seadmete valikul sellega arvestada.
- Kliimaseadmete otsene ühendamine kliimaseadmega ei ole tehniliselt võimalik ja see pole nii mõeldud.
Kas ma saan kasutada Zehnder ComfoClime 24/36 seadmeid koos ComfoFond-L maasoojusvahetiga?
Ei, see ei ole võimalik.
Kas ComfoClime Control rakendusega saab juhtida ka ventilatsioonisüsteemi?
Jah, see juhib ventilaatorite kiirust.
Kas Zehnder ComfoClime’i seadmeid saab kasutada ka koos Zehnder ComfoAir Q 450-ga? Kas jahutusjõudlus on võimsama seadmega parem?
Jah, Zehnder ComfoClime ühildub Zehnder ComfoAir Q 450-ga. Suurem õhuvool võimaldab paremat jahutust, seega on võimsama seadme jahutusvõimsus parem.
Kas Zehnder ComfoClime’i seade tuleb paigaldada Zehnder ComfoAir Q ventilatsiooniseadme peale või on olemas alternatiivne lahendus küljele paigalduse jaoks?
Zehnder ComfoClime’i seadet saab paigaldada ainult ComfoAir Q seadme peale, kasutades selleks spetsiaalset adapterikomplekti.
Kas Zehnder ComfoClime on saadaval ka teiste ventilatsioonisüsteemide jaoks peale ComfoAir Q?
Ei, Zehnder ComfoClime’i saab kasutada ainult koos Zehnder ComfoAir Q ventilatsiooniseadmetega.
Kas Zehnder ComfoClime saab kasutada tavaliste ventilatsioonitorudega?
Jah, kuid jahutustemperatuur peab olema piiratud, et vähendada kondenseerumise ohtu torudes.
Kas Zehnder ComfoClime’iga saab õhku ka üksnes kuivatada või toimub jahutamine ja kuivatamine alati koos?
Süsteem jahutab ja kuivatab alati koos, sest sellel ei ole pärast jahutuskalorifeeri eraldi küttekalorifeeri.
Mis juhtub ComfoClime’i puhul kondensaatveega?
See tuleb ära juhtida.
Zehnder Baltics OÜ
Rannamõisa tee 38d, 13516 Tallinn
KMKR EE101347594
Reg. nr. 11892250