fbpx

“Hea õhk” sinu kodus

perekondKui enne praegust kriisi veetsime 90% oma elust siseruumides, siis nüüd on reaalsus, et teatud perioodidel võib see küündida 100%-ni ja seda pahatihti kodus.

Miks on tähtis hingata ”head õhku” ei pea pikalt selgitama, aga milline on “hea õhk”?
”Hea õhk” tähendab, et tagatud on:

  1. Tervislik CO2 tase <900 ppm (võrdluseks männimetsas 400 ppm)
  2. Meile mugav temperatuur +20..+25*C
  3. Ja suhteline õhuniiskus 35…60%

Väga raske on aga tunnetada, millal on meil probleem CO2 liiga kõrge kontsentratsiooniga
CO2  tekib ruumide siseõhku inimtegevusest. Nii nagu emake Maale ei meeldi ka inimloomale liiga suures koguses CO2 gaas. Mida väiksemad ja õhutihedamad ruumid, mida rohkem inimesi ja mida kauem aega nad ruumides veedavad, seda rohkem mürgist CO2 gaasi ruumidesse koguneb. Et pikka ja vitaalset elu nautida, on vajalik vana õhk ruumidest välja visata ja uus õhk asemele tuua.

Temperatuurist saame esmalt aru, kui meil on külm või palav. Kui on külm, peame kütma ja kui on palav, peame jahutama…

  • Või kas ikka peame?
    Näiteks on meil palju ebamugavam ja palavam olla niiskema õhuga ruumis kui samal temperatuuril kuivema õhuga ruumis (võrdlus saunas leili viskamisele).
    Tihti piisaks lihtsalt koduses siseõhus niiskustaseme vähendamisest selle asemel, et külma õhuvooluga konditsioneeri all kopsupõletikku oodata.

niiskus

Niiskus on õhus samas teinekord jällegi väga tähtis. Millal?
Liigne niiskus põhjustab niiskuskahjustusi konstruktsioonides ja mürgiste hallitusseente vohamist.
Põhjamaade talved ei ole enam nii külmad kui varasemalt, aga kütteperioodil on siiski välisõhus sisalduv niiskus üsna madal. Kui talvel piisavalt ruumides õhku vahetame, tuleb asemele kuiv õhk, mis võib meile samuti ebamugavusi valmistada. Liiga kuiv õhk ei ole hea meie limaskestadele ja nahale ning samuti ka mööblile, parketile ja isegi siseviimistlusmaterjalidele meie kodus. Kui hakkame proovima, siis jõuame kiiresti järeldusele, et niiskust õhku juurde või tagasi panna on enamasti keerulisem, kui teda sealt ära võtta.

Milline on tavaline olukord ilma ventilatsioonisüsteemita kaasaegsete akende ja soojustusega õhutihedas kodus (kus lapsed on kodukoolis ja vanemad kodukontoris)?
Kodud ja harjumused ning aastaajad on erinevad, aga kui võtame nö keskmise Eesti kodu – ~100 m2 suuruse elupinnaga, kolme magamistoa ja avatud köök- elutoaga elamise, siis üldse mitte üllatav ei oleks kütteperioodil alljärgnev situatsioon:

  • CO2 tase 1800..2500 ppm elutoas
  • Sisetemperatuur +23*C
  • Suhteline õhuniiskus 65% elutoas
  • Õhk vahetuks 5 tunni järgi ühe korra

halb sisekliimaMis on valesti?
Temperatuur ja niiskus on inimese mugavustsooni raamides.
CO2 on aga kaks kuni 2,5 korda kõrgem kui soovituslik. Võrdluseks – kuni üle 6. korra halvem kui õhk, mida hingaksite jalutuskäigul männimetsas! Ei ole nii kaua aega möödas, kui meie esivanemad veetsid enamuse oma elupäevadest just sellises 6 x parema õhuga keskonnas. Kas evolutsioon on meid äkki juba piisavalt kohandanud? Vaevalt.
Hommikused peavalud, välja puhkamata tunne, keskendumisraskused, viirused ja hingamisteede haigused – kõikide kohta võib tuua otsese seose meie sissehingatava õhuga.

Milline on olukord mehaanilise energiatagastusega ventilatsioonisüsteemiga kodus?
Ventilatsiooniseade viskab saastunud õhu välja ja toob asemele uue ja värske õhu. Värske õhk läbib filtrit, kus võetakse kinni tolm ja mustus. Väljast sisse puhutav külm õhk läbib pärast filtrit soojusvahetit, kus ta soojeneb üles välja visatava õhu soojuse mõjul.
Kui tegemist on kvaliteetse plaatsoojusvahetiga ventilatsiooniseadmega, ei segune ruumidest välja visatav õhk puhta sissepuhkeõhuga ning samuti soojeneb väljast sisse võetav õhk enne ruumidesse jõudmist ka piisavalt üles, et mitte põhjustada ebamugavust ja raisata energiat.

  • COtase 600…1100 ppm elutoas
  • Sisetemperatuur +23*C
  • Suhteline õhuniiskus 20…25% elutoas
  • Kahe tunniga vahetuks kogu õhk ruumides uue ja puhta vastu

Mis on valesti?
CO2 saime korda, kuna vahetame nüüd 2,5 x rohkem õhku kui enne. Temperatuur on samuti korras. Siseõhu suhteline niiskus on aga langenud poole võrra, mis tähendab, et parketi vuukidele mahuvad laste sõrmed vahele, hommikul kleepub keel kurgu lakke ja silmad kipitavad.

Mida teha?
Niiskustaseme parandamiseks on kaks võimalust:

  1. Hoida niiskust rohkem toas või
  2. Niiskust juurde lisada

Niiskuse ruumidest mitte välja lubamine on siinkohal odavam ja efektiivsem variant. Kõige lihtsam on kasutada niiskustagastusega nn entalpia (ERV) soojusvahetiga varustatud ventilatsiooniseadet.

niiskustagastusMilline on olukord entalpia (niiskustagastusega) soojusvahetiga kodus?

  • CO2 tase 600…1100 ppm elutoas
  • Sisetemperatuur +23*C
  • Suhteline õhuniiskus 35…40% elutoas
  • Kahe tunniga vahetuks kogu õhk ruumides uue ja puhta vastu

Korras!
Kõik kolm mugavusparameetrit on paigas! Niiskustagastusega soojusvaheti suudab tagastada kuni 74% siseõhu niiskusest tagasi sissepuhutavale õhule, mis aitab ruumide siseõhu suhtelist niiskust 5…10% kõrgemana hoida, millest enamasti juba piisab, et tunneksime ennast mugavalt.
Kui niiskus tagastatud, siis ei ole ka enam probleeme soojusvaheti jäätumisega, mis tähendab, et ventilatsiooniseadme küttekeha peab oluliselt vähem töötama kui tavasoojusvaheti korral.

mustusKas koos niiskusega liiguvad kaasa ka mustus ja lõhnad?
Niiskustagastusega nn entalpia soojusvaheti on valmistatud spetsiaalsest nano-membraanist, mida tulenevalt tema struktuurist suudavad läbida vaid vee auru molekulid. Kõiksugused lõhnad ja saasteained moodustavad suuremaid ühendeid ja membraanist läbi ei pääse.

Kas COVID19 viirus pääseb läbi membraani?
Covid19 viiruse osakesed
on läbimõõdult ca 125 nm. Entalpia nano- membraani on katsetatud spetsiaalse gaasi testil ΦX174 osakestega, mille läbimõõduks keskmiselt vaid 25 nm! Membraan läbis testi kriteeriumi, milleks oli alla 1% lekkeid.
Võrdluseks – arstide N95 respiraator maskid on mõeldud läbi laskma maksimaalselt 5% 300 nm läbimõõduga osakesi.
Kokkuvõtteks võib väita et entalpia membraan on COVID19 kindel.

Kas niisutada ei ole üldse enam vaja?
Iga töö jaoks oma tööriist. Kui meil ei teki siseruumides niiskust (vähe aega inimesed kodus, ei tehta kodus süüa jne) ja välisõhk on talviselt kuiv, siis ei ole niiskusttagastaval soojusvahetil ka siseõhus niiskust, mida tagastada. Seetõttu võib jätkuvalt olla vajadus teatud hetkel (näiteks väikelapse tuba öösel jne) juurde niisutada.
Nüüd aga saate selle ühe toa niisutamisel toodetud vee aurust 70% tagasi tänu niiskust tagastavale soojusvahetile!
Saad nüüd niisutusele kulutatud elektrienergia eest 7 korda rohkem niiskust!

Mis juhtub suvel?
Kui ruumides sees ja õues on niiskussisaldused ja temperatuurid sarnased, siis ei ole niiskustagastusega soojusvahetist abi. Siis töötab ta nagu tavapärane soojusvaheti. Seetõttu ei esine ka nö ületöötamist või olukorda, kus tagastaksime liiga palju niiskust tagasi ruumidesse.
Kui soovime mugavamat temperatuuri suvel, siis on meil vajalik jahutada. Alustama peaksime siiski ventilatsiooni sissepuhkeõhu jahutamisest. Õhku jahutades kondenseerub sellest välja ka niiskus, mis tähendab, et saame koju kuivema õhu. Kuivema õhuga tunneme ennast jahedamalt kui sama temperatuuriga niiskema õhuga. Meie kliimas enamasti sellest juba piisab. Loomulikult sõltub kõik ka hoonest (suured klaaspinnad, vähene varjestus võivad siiski nõuda ka aktiivjahutusseadmeid kriitilistesse ruumidesse).
Niiskust tagastav soojusvaheti hakkab nüüd jälle tööle! Nüüd on toas kuivem ja õues niiskem! Soojusvaheti tagastab nüüd väljast võetavalt värskelt ja niiskelt õhult veeauru majast välja visatavale saastunud heitõhule! Lihtne!

Kas mõni teist tüüpi soojustagastusega ventilatsiooniseade tagastab ka niiskust?kuiv õhk
On ka teistlaadi tööpõhimõtetega ventilatsiooniseadmeid, mis osaliselt niiskust tagasi suudavad anda, kuid ükski nendest ei ole samaväärse hügieenilisuse ja efektiivsusega kui Zehnderi patenteeritud entalpia tüüpi plaatsoojusvahetid.
Näiteks rootor soojusvahetiga ventilatsiooniseadmed tagastavad samuti osa siseõhu niiskusest tagasi ruumidesse. Kahjuks seguneb protsessi käigus ka arvestatav osa mustast ja saastunud väljatõmbeõhust sissepuhkeõhku tagasi.

Kas soojuspump või õhupuhasti ei puhasta siis toas õhku ära?
Erinevad filtratsiooni seadmed (milleks on tegelikult ka soojuspump, kuna ruumi siseõhku tõmmatakse läbi õhu filtri) võivad küll teatud määral tolmu endasse kinni püüda, kuid ei aita mingil moel langetada ruumides CO2 kontsentratsiooni ega suuda muuta siseõhu niiskussisaldust.

Vaata, millised “Hea õhu” lahendused on Zehnderil sulle pakkuda, siit